Foto
Tiit Veermäe
Enne Pärast

Kiek In De Kök

Mina olen linna kuulsaim ja kõrgeim kaitsetorn ning esimene, mis ehitati tulirelvade ajastu nõudmiste kohaselt.

Pikk Hermann paistab kõrgem, aga on ka palju kõhnem, ja mis peamine, seisab kõrge klindi peal. Peale selle kuhjati minu ümber juba üle 300 aasta tagasi kokku palju pinnast ning kaks alumist korrust on maa alla maetud. Esialgu nimetati mind Bolemani sauna taguseks uueks torniks, 1577. aastal kasutati nime Kyck in de Kaeken ja 1696. aastast pärineb praegugi käibiv Kiek in de Kök, mis alamsaksa keeles tähendab „kiika kööki“. Minu kõrgelt kuuendalt korruselt võis vaadata lähedal asunud elumajade köökidesse või linna piirava vaenlase tegevusele tema „köögis“ ehk lähte- positsioonidel, näiteks Tõnismäel.

Tõsisemad tuleristsed sain ma Liivi sõjas, kui Ivan Julma väed 1577. aastal jaanuarist märtsini linna piirasid ning praeguse Kaarli kiriku kohalt kivi- ja raudkuulidega pommitasid. Kroonik Balthasar Russow kirjeldab, kuidas vaenlane torni nii ööl kui ka päeval tulistas, kuid ei suutnud sellele teha suuremat kahju,

Bastionide rajamise tõttu jäi minu korpus umbes 12 meetri jagu maa sisse. 18. sajandi teisel poolel kaotasin oma sõjalise tähtsuse ja läksin riigi valdusse. Siin hoiti muu varustuse hulgas ka püssirohuvaate ning mind nimetati püssirohutorniks.
19. sajandi esimesel poolel asus alumisel korrusel jääkelder. Tsaar Aleksander II andis mind Kaarli kogudusele ning siis rentisid siin ruume raskejõustikuklubi, arhiivihoidla ja muud. 1880ndail kaaluti, kas teha minust Toompea veetorn.

1930. aastail hakati arutama minu muuseumiks kohandamise võimalust. Siia tahtis kangesti elama tulla soome-eesti kirjanik Aino Kallas. 1958. aastal anti mind Linnamuuseumile. Nõukogude ajal olid siin ägedad fotonäitused, nii et mind nimetati ka fototorniks. Praegu olen koos naabertornidega kindlustustemuuseum. Siit saab mööda müürikäiku läbi Neitsitorni ja Tallitorni Lühikese jala väravatorni – ja vastupidi ka. See on linna pikim müürikäik!

Ehituslugu. Aastail 1475.–1483. ehitatud torn oli 33,2 m kõrgune ja kuni 17,3 m läbimõõduga sõõrjas kaitserajatis, mille müüride paksus ulatub 4 meetrini. Praegune kõrgus on koos 17. sajandil rajatud massiivse kahetonnise kaitsekatusega 49,4 m.