Foto
Tiit Veermäe
Enne Pärast

Kuldjala Torn

Olen üks vana Taani-aegne torn. Mind püstitati siia ilmselt aastail 1311–1320 linna läänemüüri olulise nurgatornina.

Kõige vanemal ajal on mind nimetatud „nunnade õue torniks“, aga ka „halva katusega torniks“. Varem olin linna poolt lahtise seinaga nagu Neitsitorn veel praegugi. 1422. aastal, kui linn nunnakloostrilt kaitsemüüri võõrandas, ehitati mind kõrgemaks ja tugevamaks. 1434. aastal, pärast seda, kui aasta varem kevadel oli Revali linna laastanud suur tulekahju, sain tuntuks Kuldjala tornina (de Guldene Voet).

Olen üldse üks läbi aja hästi säilinud torn, mis sest, et mõnel korral on huligaanid siin sees tulekahju korraldanud. Kuldjala torni kõrval on mind kutsutud ka Kodulinna torniks – sest mind kasutatakse teeneka Tiina Mägi juhitud Kodulinna liikumise näitusepaiga, loengu- ja kontserdiruumidena. Siin esineb ka Kuldjala lauluselts.

Torni alaosa müüri ümarkaarega nišš on üks eriline ja eristuv koht, kus armastatakse endid pildistada. Arvatakse, et siin on peetud ka mingeid salatseremooniaid.

Ehituslugu. Rajatud 1311. aastal, ümberehitused aastail 1370–1372, pärast 1422. aastat ja arvatavasti 1610. aastail, kui Kuldjala torni lõplikuks kõrguseks sai 22,5 m. Torni läbimõõt on u 10 m.