Foto
Tiit Veermäe
Enne Pärast

Müürivahe Tänava Müürilõik

(munkadetaguse ja hellemani torni vahel)

Minu kõrval oli müüriäärne kaitsekäik, kus keskajal sagisid mustad mungad ja jutlustajad, kelle õpetustest linnarahval mitut moodi kasu oli.

Munkadelt sai abi hingehoiuks ning nad aitasid saada issanda õnnistust ja ajada ka täiesti praktilisi asju, näiteks, kui oli vajadus kellelegi kirja kirjutada – seda

muidugi ei pruukinud tavainimesel oma maises elus kunagi ette tulla. Hiljem on siin saginud sõjaväelased ning tänapäeval liiguvad turistid ja istuvad kõiksugused kauplejad.

19. sajandist alates ehitati siin müüriäärne elamuhooneid, kuure ja töökodasid täis, aga nõukogude ajal lõhuti enamik neist maha. Seda muinsuskaitse praegu enam teha ei lubaks! Midagi on siin ikka ka alles jäänud, aga üldiselt on teostunud soov eksponeerida müstilist gootikat, teravatipuliste kaar- nišsidega linnamüüri. Nende niššide arvelt sai omal ajal kõvasti kive säästa – teiselt poolt polnud ju vaenlasele näha, et müür on mõnes kohas õhem.

Ehituslugu. Rajatud 15. sajandi alguses, kõrgus 21,6 m, müüride paksus 2–3,2 m.