Foto
Tiit Veermäe
Enne Pärast

Müürivahe Tänava Müürilõik

(Harju värava ja Assauwe torni vahel)

Algul olin müüriäärne kitsas kaitsekäik, kuhu tavainimestel polnudki üldiselt asja ja ega nad tohtinudki niisama müüri ääres jõlkuda.

Siin liikus siiski ka lõbutüdrukuid, keda linna keskele ei tahetud lasta. Arvatakse, et siin läheduses oli suisa Punase Veski nimeline bordell. Lõbutüdrukud ei elanudki väga kehvasti. Kui raad nõudis teiste seas neiltki hobuste söödaks heinaniitmist, siis vikatiga vehkimise asemel eelistasid nemad oma normi täitmiseks raha anda.

500 aastat tagasi läks siin nurga taga asuv suur peavärav, Harju värav, kinni – selle ümber kuhjati muldvall. Siis jäi siin kaitsetänaval ikka väga vaikseks. Elu hakkas siinpool käima, kui paar sajandit hiljem värav taas avati. 19. sajandi algul hakkasid minu lähedusse kerkima eluhooned, kuurid ja töökojad. 1872. aastal sain nimeks Müüri tänav (Mauerstrasse).

Põnevam oli mul kuldseil 1930ndail, kui siia müüri sisse tuli restoran-ööklubi Dancing Paris. Laulurahvas eestlased keerutasid siin kuumimate bändide saatel jalgu nagu pöörased. Märtsipommitamise järel olid siin ainult varemed, kuigi linnamüür jäi terveks. Kui siia aga kerkisid stalinistlikud uusehitised, siis oli tänav korraga üle kahe korra laiem.