Foto
Tiit Veermäe
Enne Pärast

Saunatorn

Mind rajati aastail 1371–1372 väikese sadultornina ja ma kuulusin 1422. aastani koos müürilõiguga siinsele tsistertslaste ordu Mihkli nunnakloostrile.

Mihkli nunnaklooster oli aadlinaiste – leskede ja üksikpreilide – klooster, mis kauni legendi järgi rajati Taani kuninga Eriku ilmutusliku unenäo põhjal kohta, kus „leidub suvelgi lund“.

Pikka aega oli klooster väljaspool linnamüüri ning piiratud omaenda taraga, kuid uus rajatav linnamüür pidi kuninga erivoliniku, rüütel Jens Kanne juhtnööride järgi hõlmama ka nunnakloostrit. Tõsi küll, klooster pidi müüri ja tornid ehitama oma jõududega. See ei tähendanud, et nunnad ise müüri laduma hakkasid, kloostril olid oma varad ja maad, mille arvelt leiti kaitserajatiste ehitamiseks vajalik ressurss. Tsistertslaste mungad on küll väga suured ehitajad, aga nunnad teevad ikka traditsioonilist naiste käsitööd. On räägitud, et siinsed nunnad vahel õhtuti ka prassisid ja lõbutsesid – ning koos meestega!

Enne, juba 13. sajandil oli minu kohal nunnakloostri kolme ja poole meetri kõrgune ringmüür ning lähedal seisis naiste saun. Siit tuleb ka minu nimi. 1422. aasta ehitusel saavutas minu kivist osa 12meetrise kõrguse. Noil aegadel tekkis nunnadel suur tüli linna raega, sest naiste saun jäi siinse müüri kaitsetänavale ette ning raehärrad nõudsid selle lammutamist. Pidi sekkuma ordumeistergi! Lõpuks vana saun likvideeriti ja nunnad pidid endale uued pesemis- võimalused looma.

19. sajandil oli mu ülaosa varemeis ja see lammutati enne uuendamist 1898. aastal, mil see rekonstrueeriti lähedase Nunnadetaguse torni eeskujul.

Ehituslugu. Püstitati aastail 1371–1372 väikese sadultornina, kõrgendati ja moderniseeriti koos müüriga 1380. aastail, samuti 1422. aastal, mil torni kivist osa saavutas 12meetrise kõrguse. Lõpliku keskaegse kuju sai 15. sajandi keskel linna kaitsetornide uuendamise käigus. Esialgsest tornist on säilinud üksnes keskaegne alaosa.