Foto
Tiit Veermäe
Enne Pärast

Tornide Väljak

Siin toimub iga päev justkui linnamüüri tornide lakkamatu paraad!

Kui hakata lugema Nunne tänavalt ehk lõuna poolt, siis algab vaatemäng Nunnatorniga, järgnevad Saunatorn ja Kuldjala torn, Nunnadetagune torn ja Loewenschede torn … siis tuleb väike hingetõmbehetk, katkestus kadunud Lippe torni kohal, kus on nüüd juba aastakümneid müüris sissepääs vanalinna. Uhke ülevaatus või – ärgem olgem tagasihoidlikud – suur spektaakel jätkub aga peagi Köismäe torniga, siis tekib Suurtüki tänava läbimurde kohal veel üks pisike paus ning seejärel näeb juba grande finale’na Plate, Eppingi ja Grusbeke-tagust torni. Võimas vaatepilt!

Muide, keskajal kuulus haljasala, nn Nunnakoppel, Püha Miikaeli kloostrile. 300 aastat tagasi, kui linnamüüri ümber hakati kuhjama pinnast, et rajada suurtükkide vastu bastionikindlustusi, pidi siia tulema suur Finlandia (Soome) bastion. Linnamüüri ümber kavandatud 11 bastioni asemel valmis lõpuks siiski ainult kolm, lähim oli siin Skoone bastion ehk praegune Rannaväravamägi.

Siiski kuhjati siia linnamüüri äärde pinnast päris kõvasti
nn Palmquisti reduudi nime all. 19. sajandi keskpaiku muld- vallid tasandati ja rajati haljasala, esialgu rendiheinamaana. Seejärel, 19. sajandi lõpus tehti siia Põllumajanduse Seltsi näituseplats. Ala ehitati täis mastaapseid puust näituse- hooneid, millest suurim, nn Rotund, hävis alles 1933. aasta tulekahjus. Sel ajal muudetigi endine „wäljanäituse platsi“ ala pargiks.

Pärast sõda, 1946. aastast kuni 1961. aastani oli väljaku
nimi Stalingradi väljak! Aastail 1950–1990 võis keskaegsete tornide ja linnamüüri taustal imetleda revolutsionääri ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Mihhail Kalinini kuju. Viimaseil aastail on siin müüride läheduses peetud ka rahvusvahelist lillefestivali.