Foto
Tiit Veermäe
Enne Pärast

Vene Tänava Müürilõik

Olen vanimaid ja väärikaimaid tänavaid – tuiksoon, mis linna algusaegadest peale ühendas turu ja sadama.

Tee viis mööda suurest Katariina kloostrist ja teiste kloostrite majadest, vene kaupmeeste hoovist ja pühakojast. Esialgu kutsutigi mind munkade järgi – platea Monachorum, Monnekestrasse. Mungad aga lahkusid siit usupuhastuse käigus pea 500 aastat tagasi. Rüüstes ja tules hävinud dominiiklaste kloostri endine viljaait muudeti relvalaoks (rüsthaus, arsenal). Sestap hakati seejärel tarvitama tänavanimena vahel ka Rüststrasse, aga ühtlasi tuli kasutusse ka Russ-Strasse ehk Vene tänav. Kadunud munki meenutati veel 19. sajandi algulgi, kui öeldi Mönchenstrasse.

1872. aastal hakkas kuberner nõudma, et tänavasildid oleksid kolmes kohalikus keeles, ning siis jäi saksa keeles esialgu kasutusse Rüststrasse, hiljem siiski Russ-Strasse, ja vene keeles Nikolskaja uulitsa, siinse vene kiriku nimepühaku Nikolai Imetegija järgi. Eesti keeles on mind kirjutatud ikka Vene tänav.

Tänavajooksu lõpukolmandikus, alates vene kirikust, kulgen piki keskaegset kaitsemüüri. Päris lõpusirgel on kaitsemüür 1970. aastail pikemalt välja puhastatud – ehk siinsed müüriäärsed hooned on lammutud. Selleks, et esitleda keskaegse gootika teemapargilikku paekivimüüri ja kaarniššidega ilupilti. Eriti kaunis olen õhtupoolikul, pärast tööpäeva, kui kauplejad on müüri äärest oma kimpsud-kompsud ja kampsikud-käpikud kokku kogunud ning koju läinud.